Psühhosotsiaalse arengu 3. etapp
Initsiatiiv versus süü on Erik Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria kolmas etapp. See etapp toimub eelkooliealiste aastate jooksul, vanuses 3 kuni 5 aastat. Initsiatiivi ja süüaetapi jooksul hakkavad lapsed oma jõudu ja maailma kontrolli üle mängima mängu ja teiste sotsiaalsete interaktsioonide kaudu.
Vaatame lähemalt mõningaid psühhosotsiaalse arengu praeguses etapis toimunud olulisi sündmusi.
Kiire ülevaade
- Psühhosotsiaalne konflikt: algatus versus süü
- Suurem küsimus: "Kas ma olen hea või halb?"
- Põhiline vooruslikkus: eesmärk
- Olulised sündmused: Exploration, Play
Lähemalt tutvuge algatuse ja soostööga
Eriksoni teooria kohaselt on laste arengute kaks esimest etappi usaldust, usaldust ja sõltumatust versus häbi ja kahtlust. Nende kahe esimese perioodi jooksul keskendutakse lastele, kes moodustavad maailmas usalduse, samuti iseseisvuse ja iseseisvuse tundeid. Kõik need fundamentaalsed etapid mängivad rolli järgnevatel etappidel.
Nii nagu lapsed sisenevad koolieelsesse aastasse, hakkavad nad alustama psühhosotsiaalse arengu kolmandat etappi, mis keskendub initsiatiivile ja süüle. Kui nad on varem kahe etapi edukalt läbinud, on lastel nüüd tunne, et maailm on usaldusväärne ja et nad suudavad tegutseda iseseisvalt. Nüüd on lastel oluline teada, et nad saavad avaldada võimu enda ja maailma üle.
Nad peavad ise proovima asju ja uurima oma võimeid. Seda tehes saavad nad välja arendada ambitsioone ja suunda.
Kuidas lapsed arendavad algatust?
Lapsed peavad alustama keskkonna kontrolli ja võimu kinnitamist, võttes kavandatud tegevusi, täites ülesandeid ja silmitsi väljakutsetega.
Selles etapis on hooldajatel oluline, et nad aitaksid uurimist ja aitaksid lapsi teha asjakohaseid valikuid. Hoolivatele inimestele, kes heidutavad või loobuvad, võivad lapsed ise end häbi tunda ja saada liiga sõltuvaks teiste abist.
See etapp võib mõnikord häirida vanemate ja hooldajate olukorda, kui lapsed hakkavad oma elus rohkem mõju avaldama. Sellised otsused võivad ulatuda sõpradelt, keda nad mängivad, nende tegevusega kaasnevate tegevuste ja erinevate ülesannete täitmiseks. Vanemad ja teised täiskasvanud võivad soovida suunata lapsi teatud sõprade, tegevuste või valikute poole, kuid lapsed võivad vastupanu ja nõuda oma valikute tegemist. Kuigi see võib viia lapsevanemate soovide ajal konflikti, on oluline anda lastele võimalus teha selliseid valikuid. Siiski on oluline, et vanemad jätkaksid turvaliste piiride jõustamist ja julgustaksid lapsi tegema valikuid modelleerimise ja tugevdamise abil .
Nagu võite arvata, mängivad ja kujutlusvõime selles etapis olulist rolli. Lastel on oma algatusvõimet tugevdatud, kuna neile antakse vabadus ja julgustamine mängima.
Kui hooldajat peidavad jõupingutused füüsilise ja kujutlusvõimega tegelemiseks, hakkavad lapsed tundma, et nende enesealgatuslikud jõupingutused on piinlikkust tekitanud. Täiskasvanute ülemääraga tegelevad lapsed võivad vaeva saada, et arendada algatusvõimet ja enesekindlust oma võimete suhtes.
Selle etapi edu toob kaasa eesmärgi, samas kui ebaõnnestumine toob kaasa süütunde. Mida Erikson tähendab süü tõttu? Põhimõtteliselt võivad lapsed, kes ei suuda käesoleval etapil algatusvõimet arendada, kerkima hirmuga uusi asju proovida. Kui nad suunavad jõupingutusi midagi, võivad nad tunda, et nad teevad midagi valesti.
Ehkki vigu on elus vältimatu, saavad lapsed algatusel aru, et vigu juhtub ja nad peavad uuesti proovima. Lapsed, kes kogevad süüd, tõlgendavad vigu kui isikliku ebaõnnestumise märki ja võivad jääda mõneks, et nad on "halvad".
> Allikad:
> Erikson, EH lapsepõlv ja ühiskond. (2. väljaanne). New York: Norton; 1963.
> Erikson, EH identiteet: noored ja kriis. New York: Norton; 1968.