Opositsiooniline vaimustushäire (ODD) on psühhiaatriline häire, mis tavaliselt esineb lapsepõlves ja kestab kogu täiskasvanueas.
ODD sümptomid
ODD kuvamiskäitumisega lapsed, kes on lapsevanematele ja õpetajatele väljakutseks. Näiteks näitavad nad agressiooni ja sihikindlat käitumist. Sageli on neil raskusi suhelda eakaaslaste ja täiskasvanutega.
Nende käitumisprobleemide sagedus ja raskus põhjustavad kodus ja koolis raskusi. Need lapsed kannatavad sageli nende käitumisega seotud õppimisprobleemide tõttu. Nendele lastele on sageli problemaatiline ja vastumeelsus. Muud ODD sagedased sümptomid on:
- Madal hullus pettumuseks
- Kergelt pahane
- Teiste eesmärgistatud ärritus
- Rahu ja provotseerimata viha
- Vastamata isegi lihtsate taotlustega
- Ühiskonna tunde pole
- Valetades
- Konflikti tekitamine
Püsivate, raskekujuliste sümptomitega lastel võib olla ODD-d ja seda peaks hindama pediaatriline psühhiaater. Ei ole selge, mis põhjustab ODD-d. Kuid lapse temperamentide ja vanemate vastamistega seotud lahenduste kombinatsioon võib olla selle arengu tegur. Perekonna toimimise raskused võivad samuti kaasa aidata.
Ravi ja distsipliini valikud
On oluline, et sekkumine alustatakse nende lastega nii varakult kui võimalik.
Ravi hõlmab sageli nõustamist ja ravi. Vanemlik käitumisjuhtimise alane koolitus võib olla kasulik. Lapse terapeudil on oluline teha vanemate ja õpetajatega tihedat koostööd, et tagada raviprogrammi tõhusus, kuna enamiku lastega töötamise meetodid võivad ODD-ga lapsi ebaefektiivselt mõjutada.
ODD-ga lastel on sageli vägivaldsete vanemate ja õpetajate eesmärk ning nad satuvad valesti, et tekitada negatiivset vastust. Eriti tähtis on kehtestada selged ootuste reeglid ja neid järjekindlalt rakendada. Rutiinne käik aitab ODD-l lapsi kodus käituda, nagu näiteks õhtusöögile naasmine kodutööni enne magamaminekut. Sellepärast on eeskirjade ja järelmeetmete rakendamine järjepidev ja õiglane.
Andke lapsele võimalused osaleda sellistes tegevustes nagu sport või hobid, mida ta naudib. Tugevdada ja premeerida positiivseid käitumisi. Püüdes käitumisprobleeme muuta, keskenduge kõigepealt kõige olulisematele käitumisprobleemidele, pöördudes korraga vaid mõne korraga. Nagu näete nende käitumiste paranemist, lisage uusi parendamiseks mõeldud fookusesse. Määrake ebaõige käitumisega seotud vanusele sobivad tagajärjed ja rakendage neid järjepidevalt. Andke juhiseid selge ja lihtsas keeles.
Kui laps vastab käitumisjuhtimissüsteemidele, kasutage kleebiseid, märgendeid või käitumismudelit, et näidata edusamme käitumiseesmärkide suunas. Luba lastel leida kasu, mida ta sooviks teenida. Kuna laps näitab edu, siis paku sellist tugevust nagu eelistatud tegevuses aega sõita, suulist kiitust, söödavaid hüvesid või auhinnakasti esemeid.
Kui lapsel on kalduvus teha vastupidist sellele, mida ta soovib, vältige otsest kiitust, mille tagajärjeks võiks olla väärarusaam. Näiteks, öeldes: "Mulle meeldib see, kuidas te ise oma käed hoiab", võiks laps füüsiliselt agressiivselt tekitada. Vältige lapse vaidlustamist või loengute tegemist ja püüdke hoida oma enesekindlust kontrolli all. Vältige seda, et laps näeks teid vihaseks, sest see võib olla talle meeldiv.
Kasutades faktiliselt hääletu häält ilma emotsioonita, lihtsalt märkige reegel, mis oli katki ja mis tagajärjed on. Olge järjepidev ja vältige lapsega suulist väidet tagajärgede või juhtumite kohta.
Las lastel on koht, kus tema pettumust ära hoida. Pange padi sisse või lööge sisse.
Kui laps suhtleb teiste inimestega, veenduge, et oleks tagatud piisav järelevalve, et reegleid saaks jõustada, ja täiskasvanud saavad aidata neil asjakohaselt suhelda. Koolinõustaja võib olla kasulik teha koostööd eakaaslastega, et aidata neil õpetada asjakohaselt reageerima lapse käitumisele. Ametlik sotsiaalsete oskuste väljaõpe võib olla tõhus, et aidata lapsel ODD-sid suhelda eakaaslaste ja täiskasvanutega.
Kas lapsed saavad taastada?
ODD taastumise prognoos on ebaselge. Mõned lapsed küpsevad ja haiguse sümptomid hakkavad täiskasvanuks saama. Teised kannatavad haiguse täiskasvanueas. Nende laste keerukate vajaduste rahuldamiseks on vaja koostööd vanemate ja koolitöötajate ning vaimse tervise spetsialistidega. Koostöö, järjekindel jõupingutus kodus ja koolis parandab nende laste jaoks positiivse tulemuse tõenäosust, eriti kui sekkumine algab varases eas.