Kaheteistkümne sammu samm 3

Kuidas üleandmine on majanduse elavdamiseks keskne

Alkohoolikute Anonüümse (AA) taastamisprogrammi kaksteist sammu on isikliku taastumise vaimne alus, mida kasutavad mitte ainult alkohoolikud, vaid ka nende sõbrad ja perekond Al-Anoni ja Alateeni programmides.

Inimesed, kes on ühinenud kaheteistkümne samba manifestiga, on leidnud, et see mitte ainult ei anna neile vahendeid alkoholi tarbimise lõpetamiseks, vaid pakub neile struktuurilist raamistikku, millega elada produktiivset ja täidetavat elu.

Kaheteistkümnest sammust võib kolmandat sammu kõige paremini nimetada üleandmisprotsessiks. Ta väidab, et elavdamist taastumiseni saab saavutada ainult siis, kui otsus on muuta teie tahe üle kõrgemale. Kaheteistkümne sammuna on kolm sammu "otsustamiseks muuta meie tahe ja meie elu üle Jumala hoolduseks, kui me teda mõistsime".

Kaheteistkümne sammu loomine

Kuigi AA kirjeldab oma programmi mitte-religioossetena, tugineb see tugevalt suurema võimu usule, mida nad rääkisid kõneldatult kui Jumalat. See ei tähenda tingimata kristlikku Jumalat, vaid pigem kõrgemat vaimset olendit, kelle juures inimene saab oma usku asetada.

Kuigi AA esindab ligikaudu kolm neljandikku kõigist narkootikumide ja alkoholi taastamisprogrammidest, võib Jumala mõiste, mida tavaliselt kasutatakse tekstis, võib mõnedele inimestele ebamugavust tekitada. Kuigi AA tunnustab selgelt kõiki usuliste veendumuste ja konfesioonide inimesi, on emakeel ja viited kindlalt rajatud judeo-kristlikele traditsioonidele, kus vaimne olemine on mehelik ("Tema") ja mõiste "palve" viitab intiimsele seotusele kõrgema jõuga.

Neile, kes on nende aluspõhimõtetega ateistlikud või ebamugavad, on ka teisi taastamiskavasid, mis võivad olla sama tõhusad ja palju sobivamad.

Kolmanda sammu kohta

AA ja teiste kaheteistkümne astme programmide liikmed püüavad leida uut teed, võttes vaimsuse vastu ja tunnistades, et nad üksi ei saa oma sõltuvust kontrollida.

Kuigi teekond algab siis, kui inimene oma esimesel koosolekul kõnnib, algab tegelik taastumine, kui otsus tehakse, et lasta lahti ja võimaldaks suuremat võimu üle võtta.

See võib olla keeruline asi, mida teha, eriti kultuuris, kus inimesi õpetatakse, et nad on oma saatuse kaptenid, kuid paljud leiavad mugavust ja hõlbustust, kui nad siiralt kolivad kolmandasse sammu. Töötades partnerluse, mitte iseseisva, kolmanda sammuna võimaldab inimene võtta usku kui võimet saavutamiseks.

Lõppkokkuvõttes, ilma usuta, ei saa keegi, kes ei ole alkohoolik ega ükski õnnetusse jäänud inimene, seda hüpet. Kõrgema võimu aktiivne arvamus ja vastuvõtmine on nii üleandmine kui ka julgus.

Esimesel etapil (võimu lubamine) ja teise sammuga (nõustudes, et tegelikult on suurem võimsus), kolmas samm läheb kaugemale sõnadest tegevustele. See avab ukse ülejäänud sammudesse ja võimaldab inimesel alustada eneserefleerimisprotsessi ( neljas samm ) ja tunnistada oma kuritegude olemust (5. samm ).