Identiteet ja rollimishässus

Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria mõistmine

Identiteet ja segi on psühholoogi Erik Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria järgi ego viies etapp. See etapp toimub noorukieas vanuses umbes 12-18 aastat. Sellel etapil uurivad noorukid oma iseseisvust ja arenevad eneseteadvuse.

Eriksoni sõnul kulgevad inimestel edusammud mitmel etapil, kui nad kasvavad ja muutuvad kogu eluaja jooksul.

Igal etapil seisavad inimesed silmitsi arengukonfliktidega, mis tuleb lahendada selle etapi esmase vooruse edukaks arendamiseks. Ta oli huvitatud sellest, kuidas sotsiaalne suhtlus ja suhted mõjutavad arengut ja majanduskasvu.

Mis on Ego identiteet?

Eriksoni psühhosotsiaalse etapi teooria üheks peamiseks elemendiks on ego identiteedi areng. See on teadlik eneseteadvus, mida me areneme läbi sotsiaalse suhtluse, mis muutub pidevalt uute kogemuste ja teabe tõttu, mida me omandame oma igapäevasel suhtlemisel teistega.

Identimise ja segaduste etapi ajal keskendub see konflikt isikliku identiteedi arendamisele. Selle etapi edukas lõpuleviimine toob endaga kaasa kogu elu tugevuse.

Lähemalt tutvuge identiteedi ja segadusega

Nende üleminekul lapsepõlvest täiskasvanueas võivad teismelised hakata tundma segadust või ebakindlust ennast ja nende sobivust ühiskonnas. Kui nad püüavad luua eneseteadvust, võivad teismelised katsetada erinevaid rolle, tegevusi ja käitumist. Eriksoni sõnul on see tähtis tugeva identiteedi kujunemise protsess ja eluviiside suuna kujundamine.

Areng noorukiea aastatel

Juuste käitumine tundub sageli ettearvamatut ja impulsiivset, kuid kõik see on osa isikliku identiteedi tunde leidmise protsessist. Vanemad ja pereliikmed avaldavad endiselt mõju, kuidas teismelised ise end tunnevad, kuid selle aja jooksul muutuvad ka väljaspool jõud eriti oluliseks. Sõbrad, sotsiaalsed grupid, koolikaaslased, ühiskondlikud suundumused ja isegi populaarne kultuur mängivad olulist rolli identiteedi kujundamisel ja kujundamisel.

Need isikud, kes saavad isikliku uurimise kaudu nõuetekohast julgustust ja tugevdamist, tekivad selles staadiumis tugeva eneseteadvuse ja iseseisvuse ja kontrolli tundega. Need, kes ei oska kindel oma uskumustest ja soovidest, jäävad ebaturvaliseks ja segadusse endi ja tuleviku suhtes.

Kriisi lahendamine selles arengujärgus eeldab teatud identiteedi pühendumist. See võib hõlmata karjäärivõtu panustamist, otsustades, millised sotsiaalsed rühmad seostuvad ja isegi kujundavad isikliku stiili tunde.

Need, kes õpivad edukalt, loovad ustavust, psühholoogilist voorust, mida iseloomustab võime seostada teiste inimestega ja luua tõelisi suhteid. See võime mängib olulist rolli eelseisval etapil, mida nimetatakse intiimsuseks ja isoleerimiseks .

Niisiis, mis juhtub nendega, kes ei paranda edukalt identiteedi kujundamist? Lapsed, kellel ei ole lubatud uurida ja katsetada erinevaid identiteete, võivad jääda sellele, mida Erikson nimetas rollimissiooniks. Need inimesed pole kindlad, kes nad on või mis neile meeldib. Nad kipuvad ühelt töölt või suhetest teisele liikuma, kunagi pole kindel, mida nad oma eluga tahavad. Selle asemel, et tunnetada isiklikku ühtekuuluvust, jäetakse nad pettuma ja segadusse nende elukohast.

> Allikad

> Erikson, EH (1963). Lapsepõlv ja ühiskond. (2. väljaanne). New York: Norton.

> Erikson, EH (1968). Identiteet: noored ja kriis. New York: Norton.

> Erikson, EH (1982). Elutsükkel on lõppenud. Norton, New York / London.